Ajalugu

Nõmme Baptistikoguduse ajalugu on tihedalt seotud Nõmme ja selle asutajate – parunite, isa ja poeg Nikolai ja Manfred von Glehniga. Koguduse sünnipäevaks loetakse koguduse esimese pastori, Manfred von Glehni, ristimisepäeva 7.oktoobril 1893. Glehnide poolt kingiti kogudusele krunt, millel asub praegune palvela. Nõmme palvela praegune hoone avati ja pühitseti sisse novembris 1931.a. Palvela ehitus valmis kõigest mõne kuuga paljude koguduseliikmete aktiivsel kaasaaitamisel ja juurdeehitus valmis 1994. aastal.

Kes on baptistid?

Baptistikogudused moodustavad maailmas suurima protestantliku vabakiriku. Baptistikogudusi võib leida enam kui sajas maailma riigis. Baptistide juured ulatuvad ajas tagasi reformatsiooniaega. Baptismiliikumisele omaste põhimõtete eest seisjaks ja eelkäijaks loetakse 16. sajandil tegutsenud reformaatorit, dr. Balthasar Hübmaierit. Ta kuulus Šveitsi anabaptistide (jälleristijad) hulka, kelle üheks kindlaks veendumuseks oli täiskasvanud usklike ristimine veealla kastmisega, mis on tänapäeva baptistide üks tunnuseid. Baptistid ei pea end mingil juhul teistest kristlastest ja kirikutest paremateks ega väida, et ainutõde on nende valduses. Baptistidel on ühine osa kõigiga, kes tunnistavad Jumala Loojaks ja armastavaks Isaks; kes näevad Jeesuses Kristuses Jumala Poega ja kõigi inimeste Lunastajat; kes mõistavad, et inimene on vastutav kõigi oma tegude eest ning vajab armu. Tähtsaks peetakse ka eetiliselt kõlbelist käitumist. Esimesed Eesti baptistikogudused tekkisid Läänemaa ärkamise tulemusel 19. sajandi 80-ndatel aastatel Haapsalus, Ridalas, Kärdlas, Pärnus ja Tallinnas.