Jõulud on vägev aeg! Oleme ootuseajas, mida terve Kristlik maailm tähistab. Vana, tuttav ja turvaline – samas igakordselt uus, vaikne, rõõmsalt soe ootusärevus. See kordub nii oma salapärasel moel aastast aastasse. Ajalooline fakt on, et Jeesus on tulnud ja võitnud. Meile igaühele tuleb Ta jälle ja jälle läbi Püha Vaimu täitumise ja ligiolu kogemuse – kui me Temasse usume ja Teda palume.

Jõulude aeg kõneleb igal aastal Jumala suurest päästeplaanist, mis avaldus üle kahe tuhande aasta tagasi. Jumal sai inimeseks, et meie inimestena saaksime Jumala sarnasteks. Armastus, mis on absoluutselt ebamõistlik, vallutab kurjuse, häbi, lüüasaamise, katkise oleku, pettumuse, haiget saamise, viha, vihkamise ja mittemõistmise.

Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde.
Joh 1:14

On tähelepanuväärne, et Looja tuleb oma loodu keskele, kuid juba prohvetid ütlevad, et suur osa inimestest ei võta Teda vastu.

Ta oli maailmas, ja maailm on tekkinud tema läbi, ja maailm ei tundnud teda ära. Ta tuli omade keskele, ent omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast.
Joh 1:10-13

Need aga, kes Tema vastu võtavad, saavad tulevase maailma kodanikeks, kes ei ole sellest, vaid tulevasest – igavesest maailmast. Ta ei sunni kedagi, ei pressi vägisi peale, otse vastupidi – Ta pakub, kutsub, julgustab valima Teda, kes ON Armastus. On neid kes ütlevad Talle „jah” ja on teisi, kes keelduvad. Tõelises armastuses on alati vaba tahe. Igale inimesele on see antud – me oleme vabad otsustama. Julgustan meid kõiki valima Teda ja uskuma Temasse nii, kuidas Kiri ütleb.

Aga pühade viimasel, suurel päeval seisis Jeesus ja hüüdis valjusti: „Kellel on janu, see tulgu minu juurde ja joogu! Kes usub minusse, nagu ütleb Kiri, selle ihust voolavad elava vee jõed.”
Joh 7:37-38

Armastus võidab – meie koos Temaga! Halleluuja!

Rõõmsalt ja tänulikult
Veikko